reede, 20. august 2010

Oh need hambad hambad...



Eelmise aasta lõpus hakkasid mul öösiti hambad valutama. Kirjutasin teile ka varasemas postituses, et leiti kaks auku, millest üks kohe ära parandati. Järgmise augu parandamiseks kogusin aga liiga palju julgust... Mis siis juhtus? See hammas tõmmati mul täna välja :(
Alustan siis algusest peale.
Kui üks auk oli parandatud, hakkas ka teine hammas lõpuks valutama. Aga kuna ma ei julgenud arsti juurde minna, siis kannatasin valu. Aeg läks ja läks ja läks, kuni ma lõpuks valmis olin! Tahtsime tagasi minna sama arsti juurde, kus esimene auk parandati, aga kuna seal ei olnud arstil aega ja ma lausa nutsin hambavalust, siis issi otsustas uut kohta otsima minna. Leidsimegi ühe väga toreda koha, mis meile kõigile kohe meeldis, aga.... Lõppes see siiski sellega, et haige hammas jäi ikka haigeks. Kuna auk oli aja jooksul liiga suureks kasvanud, arvas arst, et see tuleks välja tõmmata. Emme rääkis mulle pikalt ja laialt, et midagi ei jää üle ja hammas mul ka ikka valutas. Lõpuks ma osustasin, et teeme selle asja siis ära. Arstitädi oli väga tore, sõbralik ja kõik oli vahva, aga peale süsti tegemist ma ei teinud enam suud lahti. Mulle lubati õhupalle ja moositi siit ja sealtpoolt, kuni ma siiski lõpuks suu avasin. Arstitädi pani tangid mulle suhu ja hakkas hammast kangutama ja see oli niiiii valus, et ma hakkasin täiest kõrist karjuma ja tulin toolilt maha. Enam ma suud lahti ei teinud. Õhupalli sain siiski endale :)

Aeg läks jälle edasi ja ükspäev emme avastas, et see esimene hammas, mis ära parandati, sellel oli plomm välja tulnud...nüüd oli mul jälle kaks katkist hammast :( Oehhh.
Kui me oma teise majja kolisime, siis seal lähedal oli hambaarst ja me läksime sinna, kuna hambast hakkasid tükid välja kukkuma.
Sealne arst ütles, et mul on tegelikult vaja mõlemad hambad nüüd juba välja tõmmata, sest kumbagi ei saa enam parandada. Igaks juhuks soovitas arst Phuket Townist üles otsida spetsiaalse koha, kus ainult laste hambaid parandatakse, et me saaksime ka spetsialistilt küsida, mis tema soovitaks. Seda ma kartsin kõige rohkem. Eks ma olin ise ka süüdi, kogusin ju julgust liiga kaua.
Issi leidis koha üles. See oli III korruseline suur maja ja laste kabinetid asusid II korrusel. Kogu kabinet oli väga lastesõbralik - seal oli palju mänguasju ja raamatud ning telekas, millest tulid multikad kogu selle aja, mil arst suus askeldas.

Esimesel korral tehti hammastest röntkenpilt ja puhastati hambaid šokolaadimaitselise pastaga. Arst vaatas hambad üle ja mis siis selgus lõpuks - mul oli kogu selle ootamise aja jooksul kaks hammast, mis pidi välja tõmbama, neli uut auku, üks hammas vajas juureravi, pluss sellel hambale oli vaja ka kroon panna!
Praeguseks on mul juba 4 auku paradatud, juureravi tehtud ja kroon suus, mis on väga lahe, sest mul on nüüd hõbehammas :)
Täna oli siis see päev, kui mul esimene õnnetu hammas välja tõmmati. Ainuke asi, mis mind jälle nutma ajas olid süstid. Miks nad teevad seda nii aeglaselt ja veel mitmesse kohta?
Hambatõmbamist ma ei tundnudki ja seda, et auku õmmeldi ühe pistega, sellest sain ka teada pärast emme käest :) Hamba sain ma endale mälestuseks, kuigi sellest polnud enam midagi eriti järel. Panen ta nüüd kapi peale ja saan igapäev teda parastada ja öelda, et ta ei saa mind enam kunagi valust nutma ajada!
Järgmine nädal ootab mind veel ühe hamba väljatõmbamine. Ja siiiis on kõik korras jälle. Jesss!
Aaaa mis on veel hästi lahe - peale igat külastust saan ma endale ise kingituse valida. Täna ma valisin kleepsud, eelmine kord sain tatood :) Selle suure kannatuse juures, on see igati tore asi.

Teie aga peske hambaid ja kui auk hambasse tuleb, minge kohe kindalasti arsti juurde, muidu peate ka sama kogema mis mina :(

Suuresti kallistades,
Hõbehambaga Liisu :))

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar